Kasvuhoonegaaside vähendamine on taas Euroopa arutelu keskmes pärast seda, kui Euroopa Komisjon tegi ettepaneku seada siduv eesmärk vähendada heitkoguseid 90. aastaks 2040% võrreldes 1990. aasta tasemega. See algatus tähistab olulist verstaposti mandri kliimameetmete kavas ja vastab kasvavale sotsiaalsele survele äärmuslike sündmuste ja globaalse soojenemise mõju ees, samal ajal kui kasutusele võetakse uusi strateegiaid, et täita kliimamuutuste programmis võetud kohustusi. Pariisi leping.
Vaatamata edusammudele tuleb ettepanek ajal, mida iseloomustab poliitiline polariseerumine ja surve erinevatest majandus- ja sotsiaalsektoritest. Kliimaneutraalsuse saavutamise väljakutse aastaks 2050 See nõuab põhjalikke kohandusi majanduses, tööstuses ja tarbimisharjumustes, samas kui Euroopa kodanikud väljendavad viimaste Eurobaromeetrite kohaselt tugevat toetust kliimameetmetele.
Uus regulatiivne raamistik: paindlikkus ja kohustused
Õigusaktis pakutakse välja mitu võimalust uue vähendamiseesmärgi saavutamiseks Kasvuhoonegaaside heitkogusedUute funktsioonide hulgas on ka kvaliteetsed rahvusvahelised süsinikukrediidid Alates 2036. aastast võimaldab see teatud sektoritel kompenseerida osa oma heitkogustest, rahastades süsinikdioksiidi vähendamise või neeldumise projekte väljaspool ELi. Siiski piiratakse kõlblike ühikute arvu (maksimaalselt 3% 1990. aasta netoheitest), tagades, et suurem osa vähendamisest toimub Euroopas endas.
Samuti tugevdatakse mehhanisme, et parandada looduslik ja tööstuslik süsinikdioksiidi neeldumine, edendades nii metsa uuendamist kui ka ökosüsteemide taastamist, samuti kogumist ja säilitamist uute tehnoloogiate abil. See regulatiivne paindlikkus püüab reageerida liikmesriikide majanduslikele ja struktuurilistele erinevustele ning muuta tööhõive ja tööhõive kaitse ühildatavaks. ökoloogiline üleminek.
Innovatsiooni ja regulatsiooni võtmeroll
Uus stsenaarium soodustab investeeringuid puhastesse tehnoloogiatesse selliste vahendite kaudu nagu Puhta tööstuse pakt ja ELi heitkogustega kauplemise süsteem, mis laiendab ettevõtete võimalusi oma süsiniku jalajälje vähendamiseks. Lisaks võimaldab regulaarselt läbivaadatavate riiklike energia- ja kliimakavade kasutuselevõtt liikmesriikide eesmärke kohandada tehnoloogiliste muutuste tempo ja iga riigi tootmisomadustega.
Komisjoni nimel pakkuda investoritele ja ettevõtetele kindlust See on üks võtmeid erakapitali mobiliseerimiseks innovatsiooni ja säästva arengu projektidesse, tugevdades samal ajal mandri energiasõltumatust ebakindlas geopoliitilises kontekstis. Regulatiivne surve koos majanduslike stiimulite ja selgete vahe-eesmärkidega püüab kindlustada Euroopa juhtpositsiooni energiasiirdes.
Arutelu ja vastuolud: välise hüvitise piirid
Rahvusvahelise hüvitise kaasamine on tekitanud teadusringkondades ja keskkonnaorganisatsioonides vastakaid reaktsioone. Valitsusvälised organisatsioonid ja kliimaeksperdid Nad rõhutavad, et liigne sõltuvus välistest süsinikukrediitidest võib lahjendada tegelikke vähendamise jõupingutusi ja avada ukse topeltarvestuse tavadele või "raamatupidamistrikkidele". Nad väidavad, et prioriteediks peab jääma tootmissüsteemide põhjalik ümberkujundamine, energiatõhusus ja fossiilkütuste järkjärguline loobumine.
Keskkonnasektor rõhutab, et globaalse temperatuuri tõusu piiramise väljakutse nõuab Euroopalt juhtrolli võtmist nullheite neto ja ambitsioonikaid meetmeid oma piiride sees. Peamiste nõudmiste hulgas on sellised nõudmised nagu süsiniku sidumise võime suurendamine metsade, märgalade ja muldade taastamise kaudu või poliitika tugevdamine strateegilistes sektorites, nagu transport, energeetika ja tööstus.
Terviklikud lahendused: tehnoloogia ja looduse ühendamine
Konsulteeritud eksperdid mäletavad, et saavutada 90% eesmärk See ei ole võimalik ainult ühele lähenemisviisile toetudes. Ei tehnoloogiast üksi – näiteks CO2 kogumisest või uutest tööstuslahendustest – ega ka ainult keskkonna taastamisele tuginevatest strateegiatest piisa. Edu sõltub mõlema intelligentsest kombinatsioonistsamuti kohandamine kohalike oludega ning absorptsioonimeetmete riskide, elujõulisuse ja vastupidavuse range hindamine.
Praegune arutelu laieneb ka tootmissektorile, kus tekivad uuenduslikud algatused ja avaliku sektori abi, mis soodustavad säästvate tavade omaksvõtmist ja heitkoguste vähendamineErinevate sektorite ettevõtted on hakanud keskenduma dekarboniseerimisele, tootmisprotsesside ülevaatamisele ja taastuvenergia kasutamisele osana vastusest globaalsele kasvuhooneefekti väljakutsele.
Euroopa ettepanek aastaks 2040 seab selge tegevuskava, mis on endiselt poliitilise ja sotsiaalse arutelu all. Kodanikud ja eksperdid on ühel meelel tegutsemise kiireloomulisuses, kuna need eesmärgid on võtmetähtsusega mitte ainult mandri kliima tuleviku, vaid ka selle tuleviku jaoks. konkurentsivõime, heaolu ja vastupanuvõime 21. sajandi keskkonnaprobleemidega silmitsi seistes.