Kliimamuutuste tagajärgi kogetakse kogu maailmas. Alates sellistest nähtustest nagu maavärinad ja vulkaanipursked kuni laastavate kuumalaineteni on tõendeid vaieldamatu. Just sel 2015. aastal on olnud mitmeid looduskatastroofe, mis on mõjutanud erinevaid piirkondi, näiteks maavärinad Nepalis ja Cabulco vulkaani purse Tšiilis. Need sündmused ei ole lihtsalt juhuslikud, vaid peegeldavad murettekitavat suundumust, mis näitab, et suurim oht inimkonnale on juba käes ja siin, et jääda.
Saksamaal on kliimamuutuste tagajärjed.
Täpsemalt Saksamaal a põud on põhjustanud kaost viljapõldudel ja joogiveereservuaaridel. Kieli ülikooli teadlase Mojib Latifi sõnul on see alles algus eksimatuid märke et kliimamuutuste tagajärgi kogetakse. Latif hoiatab, et kui nende mõjude peatamiseks ei võeta drastilisi meetmeid, on nii põud kuna sademed muutuvad üha intensiivsemaks, mis kahjustab nii kodanikke kui ka põllumehi. Lisaks võib seda teemat käsitlevast uuringust leida kliimamuutuste mõju Euroopa taimestikule ja loomastikule.
Teadlane rõhutab, et viimastel aastakümnetel on märkimisväärselt suurenenud sagedus neist kahest äärmuslikust nähtusest (põud ja sademed). Kui olukord sellel kursil jätkub, hoiatab Latif, et alates 2050. aastast peab ühiskond paratamatult kohanema üha muutuva kliimaga. See ebakindel tulevik kajastub teadetega selle kohta, kuidas massilised üleujutused Euroopas sajandi lõpuks sagedamaks muutuvad.
Kuigi Latif näeb kliimamuutusi vaieldamatu reaalsusena, on neid, kes jäävad skeptiliseks. Tema prognoos on aga selge: Selle sajandi lõpuks peavad Saksa põllumehed kandma märkimisväärset kahju. ettearvamatu ilma tõttu. See käivitab doominoefekti, mis mõjutab kogu elanikkonda, sest toiduainete hinnad tõusevad tõenäoliselt kasvava nõudluse tõttu üha keerulisemaks muutuva tootmise ajal. Sellega seoses seisab Saksamaa silmitsi oluliste väljakutsetega, mida arutatakse erinevatel foorumitel.
Kuid kõik pole kadunud. On põhjust olla optimistlik. Detsembris toimub Pariisis ÜRO konverents, kus loodetakse jõuda kokkuleppele, mis kohustab kõiki riike selle tõsise probleemiga ühiselt võitlema. Lootuse säilitamine globaalses ühistegevuses on planeedi tuleviku jaoks ülioluline.
Saksamaa kliimamuutuste kontekstualiseerimine
Euroopa kontekstis on Saksamaa seadnud end kliimapoliitika liidriks, edendades algatusi ja koostööd rahvusvahelisel tasandil. See on ülioluline, sest globaalset temperatuuritõusu on võimalik piirata ainult siis, kui kõik riigid teevad koostööd. Üks selle võitluse võtmeelemente on Euroopa Liidu roheline kokkulepe, mis ütleb, et eesmärk on saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Saksamaa on võtnud sellel missioonil aktiivse rolli, toetades reforme ja muudatusi ELi heitkogustega kauplemise poliitikas ning tõstes CO2 hinda, et stimuleerida kliimakaitset.
Saksamaa föderaalvalitsus on samuti püüdnud luua kliimapartnerlusi teiste riikidega, eriti arengumaadega, et aidata neil söel põhinevast energiatootmisest loobuda. See on kooskõlas mitmes rahvusvahelises lepingus sätestatud kohustustega, kus Saksamaa on lubanud rohkem kui kuus miljardit eurot kliimakaitseks ja kohanemiseks seda vajavates riikides. Selle investeeringu tagajärjed on üliolulised, et mõista, kuidas Saksamaa ja kliimamuutused globaalset konteksti käsitlevad.
Siseriiklikult on olukord Saksamaal jätkuvalt murettekitav. Kuumalained, põuad ja muud ekstreemsed sündmused on hakanud muutuma tavalisemaks. Aastatel 1991–2018 suri äärmuslik kuumus riigis üle 22,000 2050 inimese ning kui heitkoguseid ei piirata, võib hinnanguliselt aastaks XNUMX kuumusega seotud surmajuhtumite arv neljakordistuda. Kliimamuutustega kohanemismeetmete rakendamise vajadus muutub üha kriitilisemaks.
See stsenaarium tõstatab tungiva vajaduse kiire tegutsemine, kuna kliimamuutuste tagajärgedega kohanemise meetmete tõhusus võtab sageli aastaid. IPCC (Intergovernmental Panel on Climate Change) aruanded näitavad, et kliimamuutused võivad halvendada elutingimusi, eriti tulevaste põlvkondade jaoks. Need aruanded on olulised Saksamaa ees seisvate väljakutsete ja tema territooriumi kliimamuutuste kontekstualiseerimiseks.
Õiguslikud ja poliitilised väljakutsed kliimamuutuste vastu võitlemisel
Hiljutine Saksamaa valitsuse süüdimõistmine Berliini-Brandenburgi kõrgemas halduskohtus rõhutab meetmete puudumist võitluses kliimamuutuse vastu. Kohus andis täitevvõimule korralduse võtta kiireloomulisi meetmeid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, eriti sektorites transportida y ehitus, mis põhjustavad vastavalt 20% ja 30% CO2 heitkogustest. See otsus toob esile surve, mis seisab silmitsi Olaf Scholzi valitsusega, kes ootab oma osalemist COP28-l.
Kohus kutsus föderaalvalitsust üles võtma kiiresti meetmeid ja rakendama kriitilistes sektorites hädaabiprogrammi. Otsus põhineb keskkonnaorganisatsioonide esitatud kaebusel, milles süüdistatakse valitsust suutmatuses tegeleda globaalse soojenemisega. Valitsusvälised organisatsioonid tervitasid otsust, öeldes, et kohus on selgelt öelnud, et valitsus peab täitma oma kliimaeesmärgid. Nende meetmete ebapiisavus on läbiv teema aruteludes, kuidas Saksamaa ja kliimamuutused on omavahel seotud.
Saksamaa kliimakaitsealased õigusaktid kehtestavad igale sektorile maksimaalsed CO2 emissiooni piirmäärad. Kui need piirnormid ületatakse, peavad vastavad ministeeriumid esitama kolme kuu jooksul hädaolukorra programmi heitkoguste vähendamiseks. Sektoris transportida, on lubatud piirnorme ületatud enam kui 3.1 miljoni tonni võrra ja aastal ehitus, 2.5 miljoni tonni eest. See viitab sellele, et seni rakendatud meetmed on olnud ebapiisavad, lahendades vaid 5% tegelike heitkoguste ja seadusega kehtestatud piirmäärade vahelisest lõhest.
Saksamaa kliimakohustused ja tulevik
Eesmärgiga vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 65 võrreldes 2030. aastaga 1990% ja 88. aastaks 2040% võrra, liigub Saksamaa süsinikuneutraalsus 2045. aastal. See on märkimisväärne edasiminek võrreldes varasemate eesmärkidega. Selle saavutamiseks on valitsuskoalitsioon sätestanud, et aastaks 80 peab 2030% elektrist tulema taastuvatest allikatest. Need plaanid on oluline samm õiges suunas, kuid palju on veel teha.
Saksamaa üks olulisemaid väljakutseid on selle energiaülemineku saavutamine, tagades samal ajal riigi majandusliku ja sotsiaalse stabiilsuse. See hõlmab märkimisväärseid investeeringuid taastuvenergia tootmise tehnoloogiasse, energiatõhususse ja energiamahukate tööstusharude dekarboniseerimisse. Reformikavas on ka süsinikdioksiidi hinnasüsteemi rakendamine ja söe kasutamise järkjärguline lõpetamine elektritootmises. Selline lähenemine on hädavajalik, eriti arvestades hiljutisi uuringuid, mis kinnitavad kliimamuutuste mõju.
Rahvusvahelised algatused
Rahvusvahelisel tasandil on Saksamaa liitunud kliima ja puhta õhu koalitsiooniga alates 2012. aastast, peegeldades oma pühendumust kliimamuutuste ja õhusaaste vastu võitlemisele. Need jõupingutused keskenduvad lühiajaliste kliimasaasteainete (SLCP) vähendamisele, mis põhjustavad paljudes riikides olulist temperatuuri tõusu ja õhukvaliteedi halvenemist. See koalitsioon püüab edendada integreeritud meetmeid nii kliimamuutuste kui ka õhusaaste vastu võitlemiseks, rõhutades Saksamaa keskendumist ülemaailmsele keskkonnatervisele.
Saksamaa on toetanud erinevaid kliimaalgatusi, eraldades ligikaudu 130 miljonit eurot majanduse stiimuliteks, mille eesmärk ei ole mitte ainult stabiliseerida majandust, vaid ka kiiresti lahendada kliimakriisi. 2019. aastal rahastas riik üle maailma 46 projekti kliimasaasteainete vähendamiseks, hõlmates selliseid valdkondi nagu energiatootmine, transport, põllumajandus ja säästev jäätmekäitlus. Seda tüüpi rahastamine on ülioluline, et mõista Saksamaa rolli ülemaailmses kliimamuutuse vastu võitlemises.
Vesinikutehnoloogiate edendamist Saksamaa riikliku vesinikustrateegia osana rakendatakse samuti aja jooksul, mis näeb ette vesiniku infrastruktuuri kasutuselevõtmist 2028. aastaks. See on märkimisväärne samm puhaste ja säästvate energiaallikate kasutuselevõtu suunas. On oluline, et Saksamaa ja teised riigid pühenduksid kindlalt rahvusvahelistele kliimamuutuse eesmärkidele ja kokkulepetele.
Hiljuti Saksamaal vastu võetud kliimamuutustega kohanemise seaduse eesmärk on luua strateegiline raamistik, mis koordineerib kohanemispüüdlusi kõigil valitsustasanditel. See raamistik võimaldab struktureeritumat lähenemist kohanemismeetmetele ning konkreetsete ja saavutatavate eesmärkide elluviimisele. See seadus peaks jõustuma 2024. aasta keskel, mis on vajalik vastus kliimamuutustest tulenevatele esilekerkivatele väljakutsetele.
Vee- ja põllumajandusressurssidele avaldatava surve tõttu paljudes piirkondades muutub jätkusuutlikkusele ja kohanemisele suunatud poliitika üha olulisemaks. Säästvasse tehnoloogiasse ja tavadesse investeerimine on kliimamuutuste mõju leevendamiseks ning tulevastele põlvkondadele turvalisema ja jõukama tuleviku tagamisel ülioluline.
Ülemaailmne perspektiiv peab hõlmama ka ühiseid jõupingutusi bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks ja ökosüsteemidele avaldatava negatiivse mõju minimeerimiseks. Rahvusvaheline koostöö on nende väljakutsetega tegelemiseks hädavajalik, kuna kliimamuutused ei tunne piire ja mõjutavad kõiki riike omavahel seotud viisil.
Kuna jõupingutused globaalse soojenemise ohjeldamiseks intensiivistuvad, on ülioluline, et Saksamaa jätkaks tõhusa kliimapoliitika elluviimisel eeskuju ja et teised riigid järgiksid tema eeskuju. Ainult kollektiivse ja sihikindla pühendumise kaudu suudame vastu astuda kliimamuutuste laastavatele mõjudele ja neist üle saada, tagades tulevastele põlvkondadele elamiskõlbliku planeedi.
