Põhja-Atlandi sügavustes, mitmesaja kilomeetri kaugusel Galicia rannikust, asub üks suurimaid prügimägesid Euroopa tuumajäätmedSee pärand, mis oli mitmete Euroopa riikide vanade tööstus- ja tuumapraktikate otsene tagajärg, oli jäänud suhteliselt unustusse kuni viimase ajani, mil Prantsuse teaduslik ekspeditsioon hakkas valgust heitma nende jääkide praegusele olukorrale ja nende võimalikule mõjule. keskkonnamõju merekeskkonnale.
Uudised leidudest on tekitanud sügavat muret ametivõimude, keskkonnaorganisatsioonide ja kodanike seas, kes nõuavad rohkem teavet ja selgeid meetmeid mõjude jälgimiseks ja uurimiseks sellest jäätmetest. Pilt tuhandetest mere alla hüljatud tünnidest rõhutab probleemi ulatust, mis on endiselt levinud ja mida uuritakse nüüd palju arenenumate vahendite ja tehnoloogia abil kui varasematel aastakümnetel.
Merre maetud pärand: lekete päritolu
1990. aastate lõpust kuni XNUMX. aastani enam kui 200.000 XNUMX barrelit radioaktiivset materjali visati Atlandi süviku põhja, sügavuseni 4.500 meetrit. Sellised riigid nagu Ühendkuningriik, Holland, Belgia, Šveits, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia Nad hakkasid oma tuumajäätmeid rahvusvahelistes vetes utiliseerima, sageli ilma igasuguste tegelike seireprotokollideta.
Need aastakümneid süstemaatiliselt läbi viidud heited on muutnud piirkonna tõeliseks allveelaeva tuumakalmistuSuurem osa sellest jäätmest pärineb tsiviilrajatistest, laboritest ja tuumaenergia kasutamise kõrvalsaadustest, kuigi trummide sisu täpne koostis ja olek on praegusele teadusele endiselt saladuseks.
Prantsuse ekspeditsiooni esimesed leiud ja teaduslikud edusammud
Juunis 2025 toimus ekspeditsioon, mida juhtis Prantsuse Riiklik Teadusuuringute Keskus (CNRS) kasutusele okeanograafialaeva Atalanta piirkonnas. Selle väljakutsega toimetulekuks on meeskonnal UlyX veealune robot, mis on varustatud täiustatud sonarisüsteemide ja kaameratega, mis on võimelised töötama suurtes sügavustes. Vaid mõne nädalaga on meeskond juba leidnud ja kaardistanud Rohkem kui 2.000 tünni jaotati 120 ruutkilomeetrile, kuigi see ala moodustab vaid väikese osa hinnangulisest uputatud jäätmete koguhulgast.
Missioonis, kuhu on kaasatud erinevate erialade teadlasi, kogutakse vee-, meremuda- ja loomastikuproove, otsides tõendid radioaktiivsuse ja selle võimaliku mõju kohta ökosüsteemile Sügavvesi. Uuringu eest vastutajad ei ole seni pinnal murettekitavat radioaktiivsuse taset tuvastanud, kuigi nad hoiatavad, et üksikasjalikud laborianalüüsid ja tulevased sukeldumised annavad täpsemaid andmeid. Projekti teises etapis plaanitakse tünnidele otse läheneda ja kasutada uusi tehnoloogiaid konkreetsete proovide võtmiseks kõige kriitilisematest punktidest.
Sotsiaalne mõju, institutsiooniline surve ja poliitilised nõudmised
Juurdluse edenemine on taas tekitanud nii piirkondlikes kui ka osariigi ametivõimudes muret. Xunta de Galicia on keskvalitsuselt taotlenud kogu olemasolevat teavet, samal ajal kui erinevate erakondade Euroopa Parlamendi liikmed on esitanud Euroopa Komisjonile küsimusi jäätmete täpse olemuse ja võimaliku mõju kohta.
El Tuumaohutuse nõukogu Hispaania on teatanud, et Galicia ja Kantaabria rannikul ei ole täheldatud radioaktiivsuse olulist suurenemist ning on rõhutanud, et Hispaania ei teinud ühtegi heitet piirkonnas ega ole nende eest otseselt vastutav. See olukord ei ole aga muret vähendanud ja piirkondlik tasand rõhutab vajadust suurem läbipaistvus ja järelevalve teadusliku ekspeditsiooni tulemustest.
Greenpeace ja kodanikuühiskonna roll
Keskkonnaorganisatsioonid, näiteks Greenpeace Nad on aastakümneid nende lekete ohtu hukka mõistnud ja nõudnud, et nii Euroopa Liit kui Hispaania valitsus võtta selles osas konkreetseid meetmeid. Laeva tegevus Sirius 1982. aastal, koos Galicia laevade osalemisega edasiste heitmete ärahoidmiseks, tähistas see pöördepunkti avalikkuse teadlikkuses ja rahvusvahelises surves seda tüüpi heitmete vastu. See mobiliseerumine ajendas Hollandi valitsust heited lõpetama ja pani aluse rahvusvahelistele lepingutele, näiteks OSPARi konventsioon (1992) ja Londoni konventsioon (1993), mis tänapäeval keelavad radioaktiivsete ainete merreheitmise.
Juba ladestatud prügi on endiselt merepõhjas ning koordineeritud uurimis- ja eemaldamistegevuse puudumine tekitab muret. Prantsuse viimane ekspeditsioon on taas kord rõhutanud ohtusid, mida see tekitab. uputatud tuumajäätmed ja vajadus rahvusvahelise koostöö järele selle probleemi lahendamiseks.
Selle tuumajäätmete püsimine Atlandi ookeanis kujutab endast keskkonnaalast, poliitilist ja sotsiaalset probleemi. Galicia kogukond ja arvukad Euroopa institutsioonid väljendavad nüüd oma muret, sundides ümber mõtlema jäätmekäitluse ja ... nende vanade prügimägede jälgimineSamal ajal edeneb teadus aeglaselt, et mõista tegelikke tagajärgi, mida need on mere ökosüsteemile avaldanud ja avaldavad.
